Paus

Ammu pole kirjutanud, sest pole olnud millest kirjutada. Olin ise hädine ja tõbine ja seega minu poolt poni puhkas. G ei jõudnud ka kooli kõrvalt muud, kui paar korda maneezis mängida. Ja nii saigi poni pikema puhkuse.
Tänaseks leidsime ka variandi, kuidas ta aias püsib ja seega naudib ta nüüd täiel rinnal õues olemist. Reedel vantsis JB talle kopli tahanurka järele ja sättis valmis. Läksime õue. Mina sain aga vahepeal teada, et ta olla oma koplikaaslase kest sugeda saanud ja see avaldus ka trennis. Kui JB jala traavile tõsteks peale pani, siis rillu ehmatas ja vot selliseid kiiremaid ringe ei oleks ma küll oodata osanud. Jb oli tubli ja püsis küljes, ponile juurde haiget ei teinud ja nii ta siis rahunes. Kui esimene kord pidasin ma seda ehkatuseks, siis teisel katsel traavile minna kordus kõik ja seega otsustasime maneezi minna ja asja lähemalt uurida. Katsusin külgi ja no hell mis hell. Lasime tal vabalt natuke joosta ja veenduda, et midagi hullu ei juhtu, kui ta jookseb. Siis läks JB selga tagasi ja võtsin nad kordele. Esmalt oli Rillu ikka hirmu täis, aga JB oli hästi rahulikult paigal ja õige pea poni veendus, et ratsanik ei tee talle haiget. Natuke kordel ja siis sõitsid juba lahtiselt ning poni oli jälle selline, nagu ta ennist oli.

Alati tuleb tagasilööke ja see oli siis esimene. rillu ehmatas sellest vast kõige rohkem ära. Täna maneezis tegeledes suhtus ta puhastamisse väga mõnulevalt ja kaasa kõndimisse ka, aga sedelga peale jooksis ära. Kordasin siis meie esimesi trenne ja lõpuks lubas ta sedelga rahulikult selga panna. Kiitsin ja harjasin veel, sest see talle meeldib, ning sellega trenn ka lõppes. Ta sai piisavalt joosta niigi :)

Siis kiusasin veel vaesekest ja pügasin ta preitäppidega jala ära. Pesin ja tegin koorikutest puhtaks. See oli paras tegemine, sest valus oli ju aga lõpeks lasi ta end ilusti korda teha. Loodan, et ta pole mu peale nüüd nii ära solvunud ja saan ta homme ka ikka koplist kätte :) Või õigemini juba täna õhtul, sest tahan minna veel rohtu panema jalale.

Vaikselt edasi

Vahepeal oleme usinalt toimetanud.
JB tegutseb Rilluga päris ise ja mõlemid naudivad olukorda. Puhastame nüüd valdavalt boksis ja ka varustus läheb seal selga. Kiitmisesüsteem on ikka sama ja tundub, et see sobib hästi ka Rillule.

Sõitnud oleme õues ja ka galoppi. Õues on suur plats ja seega rohkem ruumi liikuda otse ja suurtel kaartel. Erit galopis on see oluline, et poni saaks lihtsalt edasi joosta ja ei peaks pabistama väikeste nurkade ja tasakaalu kaotuse pärast. See on tal hetkel galopis niigi habras ja seega on talle parem, kui ruumi on rohkem. Traavis tulevad juba 20m raadiusega kaared ja ringid ka mugavalt välja. Püsib rütm ja poni ei hakka õlaga kuhugi vajuma. Püsib ilusti 4 jala peal püsti ning ei kuku kuhugi poole. Galopis on sinna veel jupp maad minna ja seega kasutame ära iga võimalust õues sõita, et oleks piisavalt ruumi.

Ka kordet oleme teinud. Panen talle ka pessoa peale, et teda ette-alla suunata. Viimane kord jagas ta traavis ilusti lahti, et mis tegema peab. Lasi end ilusti pehmeks ja sirutas ninnu välja. Piitsa hirm on ka möödas ja seega saab seda kordetades rahulikult kasutada ilma, et Rillu murelikuks muutuks. Ta saab ilusti aru, et see on vaid edasi suunamiseks või ringi suurendamiseks ja muud midagi sellega öelda ei taheta. Traavis on ring juba ilusti ringi kujuline ja sisse-välja vajumine on võrreldes esimese kordetamisega põhimõtteliselt olematu.
Galopp on muidugi omaette teema. See ei taha mitte õnnestuda, sest tasakaalu pole eriti ja seega hakkab ta kas kiirendama või vajub traavi. Seega ma palju ei küsi ka. Kui ta tõuseb, siis lasen suts sirgel joosta, kuniks jõuan ise kaasa vudida ja siis küsin traavile, teeme paar ringi ja siis uuesti mõned sammud galoppi. Viimane kord sai ta tõste küsimisest juba enam-vähem kohe aru :)

Nüüd, kui lastel on kool alanud, püüame paika panna ka mingi regulaarsema trenniplaani ja ära jagada, kes millal sõidab või kordetab. Sellest püüame siis kinni pidada ajani, kuniks ma ise sadulasse saan. Siis vaatame asja üle.