Vaikselt edasi

Vahepeal oleme usinalt toimetanud.
JB tegutseb Rilluga päris ise ja mõlemid naudivad olukorda. Puhastame nüüd valdavalt boksis ja ka varustus läheb seal selga. Kiitmisesüsteem on ikka sama ja tundub, et see sobib hästi ka Rillule.

Sõitnud oleme õues ja ka galoppi. Õues on suur plats ja seega rohkem ruumi liikuda otse ja suurtel kaartel. Erit galopis on see oluline, et poni saaks lihtsalt edasi joosta ja ei peaks pabistama väikeste nurkade ja tasakaalu kaotuse pärast. See on tal hetkel galopis niigi habras ja seega on talle parem, kui ruumi on rohkem. Traavis tulevad juba 20m raadiusega kaared ja ringid ka mugavalt välja. Püsib rütm ja poni ei hakka õlaga kuhugi vajuma. Püsib ilusti 4 jala peal püsti ning ei kuku kuhugi poole. Galopis on sinna veel jupp maad minna ja seega kasutame ära iga võimalust õues sõita, et oleks piisavalt ruumi.

Ka kordet oleme teinud. Panen talle ka pessoa peale, et teda ette-alla suunata. Viimane kord jagas ta traavis ilusti lahti, et mis tegema peab. Lasi end ilusti pehmeks ja sirutas ninnu välja. Piitsa hirm on ka möödas ja seega saab seda kordetades rahulikult kasutada ilma, et Rillu murelikuks muutuks. Ta saab ilusti aru, et see on vaid edasi suunamiseks või ringi suurendamiseks ja muud midagi sellega öelda ei taheta. Traavis on ring juba ilusti ringi kujuline ja sisse-välja vajumine on võrreldes esimese kordetamisega põhimõtteliselt olematu.
Galopp on muidugi omaette teema. See ei taha mitte õnnestuda, sest tasakaalu pole eriti ja seega hakkab ta kas kiirendama või vajub traavi. Seega ma palju ei küsi ka. Kui ta tõuseb, siis lasen suts sirgel joosta, kuniks jõuan ise kaasa vudida ja siis küsin traavile, teeme paar ringi ja siis uuesti mõned sammud galoppi. Viimane kord sai ta tõste küsimisest juba enam-vähem kohe aru :)

Nüüd, kui lastel on kool alanud, püüame paika panna ka mingi regulaarsema trenniplaani ja ära jagada, kes millal sõidab või kordetab. Sellest püüame siis kinni pidada ajani, kuniks ma ise sadulasse saan. Siis vaatame asja üle.