trenn

Seljataga trenn nr kaks. Seekord kordet ette ei teinud. Natuke käekõrval sammu, stekike käes. Hääle ja väikeste puudutustega suunasin aga edasi ja muud ei midagi. Ronisin selga ja käisime pikalt sammu. Ei ole eriti elavust selles loomas. Või õigemini ei saa ta säärest aru, sest kordel jookseb päris ilusti. Sellepärast ma püüangi seda stekki asja talle seletada, et siis saaks selle kaudu ka sääre märguande selgeks. Hetkel kasutan häält ja see ka natuke aitab, aga mitte piisava selguse ja konkreetsusega.
Eile olin ma ise korralikult võhmal. Esialgu oli ta natuke pinges ja siis kas reageeris üle või jäi hoopis seisma. Korra ehmatas ja tahtis ära joosta, aga võtsin natuke konkreetsemalt tagasi ja sellest ta siis muutus eest väga tundlikuks. Pusisin päris jupp aega, aga siis sain ta ilusti jooksma ja kontaktile. Tasakaalule reageerib puhas leht ikka äärmiselt peenelt ja see on endale väga hea distsiplineerija. Iga väike viga näidatakse kohe kätte. Vana hobuse seljas saab ikka väga palju andeks.
ja kui eile oli algus natuke rabe ja ebakindel, siis lõpp sujus juba paremini. Eks ma ise ka olen veel natuke kohmetu, aga küll me tasapisi saame paremateks :)

Natuke uudiseid.

Uudiseid üle tüki aja. Käisin täna ilma pisikeseta tallis ja seega sain Rilluga tegeleda. Kuna ta on tekiga, siis ei võta puhastamine enam igavikku. Lisaks ajasästule on see hea ka selleks, et siis ei kraabi õues elavalt hobuselt kaitsvat rasukihti karva seest välja.
Proovisin ühte sadulat ka, aga see oli kuidagi imelik :s Mul ei ole hea silm ka sellise asja peale, aga no see oli imelik. Panin siis meil hetkel kasutuses oleva varustuse selga ja läksime maneezi. Tegime käekõrval sammu ja tuletasime meelde, et stekk ei ole kuri ja hirmus asi, vaid kui see vastu läheb, siis peab lihtsalt natuke elavama sammuga astuma. Poni sai ilusti aru oli rahulik. Kui stekki ühelt poolt teisele viisin üle pea või üle laudja, siis natuke vaatas, et kuhu see asjandus nüüd läks või mis saab. Mõned korrad sellist vahetamist ja siis ta juba teadis, et see ei olegi midagi muud, kui asukoha vahetus ja ta ei pea midagi selle peale tegema.

Siis lasin kordel natukene traavi joosta. Natuke mõlemale poole ja kõik. Ta läks ilusti ringile ja ehkki paremale liikudes vajus natuke ringilt välja, siis pole sellest küll midagi hullu.

Siis tõime autost maiusi ja mulle kaska ning ronisin selga. Olin ise esiti üpris ebakindel. Pole ju kaua sõitnud ja ta on ka pikalt jälle karjamaa elu nautinud. jalused olid väga lühikesed ja kuna auke polnud õigetes kohtades, siis ronisin alla. Sättisin jalused korda ja uuesti selga. Minu olemine oli kindlam ja nii me siis jalutasime sammu. Säärest ta veel aru ei saa. Hääle peale reageerib kohe, aga sääre märguandest ei oska midagi arvata. Kasutasin siis häält koos jalaga ja siis mõikas küll. Kiitsin palju ja õige pea pakkus ta ka traavi. Natukene tiksusime traavi ka ja ma püüdsin teda ikka järjest rohkem edasi suunata. Ikka hääl ja jalg koos ja preemia järgi.
Pikalt ei teinud, ehk oli 20 min. Siis jalutasime natuke sadulas ja ülejänud aja käekõrval ning oligi kõik. Kuniks ma asjad korda tegin sai ta boksis heina nosida ja puhata. Siis tekk selga ja õue tagasi. Püüan nüüd mingi regulaarse rütmi leida ja vähemalt 3x nädalas sadulasse jõuda. Kui eriti tubli olen, siis võiks veel 1-2x kordet, topeltkordet või ohjamist teha, aga ega ma liiga suuri plaane ka ei taha teha. Palju sõltub sellest, kas ja kuidas pisike preili mul tegutseda laseb :)

Long time no see

Pole ammu kirjutanud, sest pole olnud millestki kirjutada. Nüüd olen oma pisikese kätte saanud ja kosume vaikselt. Jõudu mööda hakkan jälle kordetama ja kui keha laseb, siis ronin sadulasse ka. Uued postitused juba siis, kui on millest kirjutada.