Treeningplaan

Kuidagi on juhtunud nii, et mul ei ole teiste treeneritega jutuks tulnud, kuidas keegi oma puhkuselt naasnud hobuseid uuesti töörutiini tagasi toob. See on ka osa, mille kohta ma oma trennipäevilt palju ei mäleta. Küll sa aga peale puhkust või peale vigastuspuhkust tagasi treeningusse toomise kavadest palju räägitud šotis. Sealseid treenerieksami materjale õppides oli see terve suur eraldi osa.

Kuna Rillukas nüüd ca 2 nädalat tööst väljas oli ja temaga 2 eraldi inimest tegeleb siis on just nüüd vajadus plaan paika saada. Nagu eilse massaazi käigus selgus on tal ka tagumine ots nõrk ning seega tuleb harjutused ja koormus sättida nii, et see hobusele kõige loomuomasev tegevus- liikumine, toetaks tema tagumiste jalgade lihaste arengut.

Igasugune treening peab olema tsükliline. Vastavalt organismis toimuvatele protsessidele peab koormusele järgnema puhkus ja koormused peavad kasvama ka tsüklitena, millele siis järgneb natuke pikem taastumise periood.

Esimene nädal võiks olla näiteks selline. Edaspidi saab koormuse intensiivsust tõsta.

		Anna	Kristel	Kristel	Anna	Kristel	Anna
	E	T	K	N	R	L	P
	21.07	22.07	23.07	24.07	25.07	26.07	27.07
Koormuse raskus	0%	35%	45%	55%	35%	65%	55%
treeningu iseloom	Kui ei saa õue- jalutada	lõdvestus/ ratsastus	ratsastus/ maastik	latid	maastik/ kerge plats	latid/ hüppamine	latid/ pikem maastik

Üks variant treeningu ülesehituseks on aga järgmine:

Treeningu ülesehitus
	Aeg
	5	jalutamine (käekõrval/ sadulas hobuse tempos)
Soojendus	10	samm (rütm, energia, kontakt, venitused)
	15	vaba traav (rütm, maa-haaramine, lõdvestus, lõpus kontakt)
	20	traav-galopp (rütm, liikuvus, kontakt, lõdvestus)
	25	jalutuspaus pikkus vastavalt vajadusele
Töö I	30	traav/ galopp harjutused treeningu eesmärk-harjutused. (nt latid, ks elemendid, soojendushüpped)
	35
	40	jalutuspaus pikkus vastavalt vajadusele
Töö II	45	traav/ galopp harjutused treeningu eesmärk-harjutused. (nt latid, ks elemendid, soojendushüpped)
	50
Lõpetamine	55	lõdvestus traav ette-alla, lõdvestus, venitused.
	60	jalutamine pikkus vastavalt vajadusele, hingamine rahulikuks

Mina olen alati neisse minutikavadesse väga skeptiliselt suhtunud. Hobune pole masin ja tal on ka paremaid ja halvemaid päevi ning ma leian, et hobuse kui meie partneri enesetunne peab ka trenni tehes arvesse võetud olema. Jah, päris nii ei saa, et oi mu tupsujalal ei ole täna tuju ja ma mitte midagi ei tee, aga no kui ikka on ulme palav ja palju parme, siis mina hobuselt suurt keskendumist nõudvat trenni ei tee ja samuti ei teeks ma trenni päris tundi aega. Tegeleks hoopis näiteks sellega, et hobune usaldaks voolavat vett ja pesemist :)

Uued tuuled

Alustagem sellest, et Rillul on uus omanik :)
Käisime vet kontrollis ka enne tehingut. Oooo she made me proud :) Laadis Anna ise. Ta polenud kunagi varem hobust auto peale pannud, seega paar viperust oli hobuse pea õigesse vahesse suunamisega, aga Rillukas läks siiski väga ilusti peale ja kogu protsess võttis aega u 3 min.
Sõit Ruilasse oli rahulik. Maha tuli ta vaikselt ja viisakalt. Ainuke ehamtus oli transaka krõpsu lahti tõmbamise hääle peale. Võpatas. Edasi käitus nagu oleks seda kõike tuhandeid kordi teinud.
Konrtoll tehtud, tunnistas vet Rilluka täitsa terveks. Kõik oli korras. Painutused, pildid, kõik.
Ja nii saigi Rillukas omale Anna ja Anna sai Rilluka.

Tänase päeva seisuga on Rillul veel üks sõitja Kristel, keda treenib peamiselt tema isa ja vahel tulevad ka ehk külalistreenerid. Käivad aktiivsed sadula otsingud ja tihe trennitamine. Suured sammud edasi on teinud nii Ann kui ka Rillu.
Anna sai vahepeal kõvasti vatti, sest pidi ilma sadulata sõitma. See aga oli super hea tema istakule. Viimases trennis aga oli meil juba ka sadul, ja siis said mahvi mõlemad. Suvel ootavad põnevad seiklused kõiki kolme, Annat, Kristelit ja Rillukat ka. Mina olen juba ette põnevil :)

Lõpuks seisame!

Meil oli nüüd esimene trenn kui läksime maneeži , panime ilusti kaitsmed jalga, kummid külge, ja Rillukas esimest korda minu trennis seisis ilma, et oleks liigutanud natukenegi kui selga hakkasin minema, juhuuu!
Loomulikult oli tal pea kohe valmis pandud paremale, et palun nüüd kommi ?! Proovisin teda trenni ajal ka kiita ,kui tal midagi hästi välja tuli, ja kommi anda nii vasakult kui paremalt. Kui varem ei sujunud meil väga paremale poole ring, siis vaikselt hakkab juba natuke paremale ka paremini ringi jooksma, mitte enam nii külg ees. Kummidega on meil läbisaamine ka suhteliselt hea, kui ta pead alla laseb, üritan siis anda talle kohe kontakti ja hoida stabiilset pehmet kätt ja kiita . Natukene säärele võiks veel rohkem reageerida, siis oleks väga super. Nüüd vahepeal saab ta vaktsiini ja puhkab väheke, siis teeme kergema korde trenni 20-30min vms. Tegelikult on ta siia maani nii tubli ja nunnar olnud ,et pole kordagi pidanud tema peale pahandama. Pigem on ta selline mõmmik kes õpib väga kiiresti ning tahab palju kommi ja armastust :))

Suveks vormi !

  Talveuni on nüüdseks läbi ja üritame treenida siis vähemalt 3-4x nädalas . Uue sadulaga harjume päris hästi juba. Millegi pärast käib ikka üks vingerdamine kui selga üritan saada. Eile siis proovisime mitu korda, selga-maha-selga-maha. Neljanda korraga siis seisis nii ,et ei liigutanud kabja otsakestki :) Kõige parem uudis muidugi see , et iga trenniga laseb Rillukas juba seljast nii lõdvaks et mul jääb ratsmetest puudu. Proovime siis järgmiseks kummid panna ,et äkki saame selle peakese ilusti sinna alla kuidagi paigale ka. Praegu ta veel ei saaks nagu aru, kas see on okei ,et ta pea sinna alla laseb või ei. Kui teeme kiiremat traavi, siis ta ikka viskab natuke pead ülesse, sest oihh nüüd järsku vaja ju ruttu jalad kõhu alt välja võtta ja liigutama hakata :P
Galopikene muutub ka iga trenniga paremaks, kui on käsk galopp, siis muidugi hüppame koha pealt 3m minema ,aga juba saame poole maneeži pealt volti näiteks teha :D
Lattidest ja muudest kollidest ei tee me absoluutselt välja, need on nohu meie jaoks . Ainukesed kummitused maneežis on linnud ja teised väga suured hobused :D Neid ta veel natuke kardab. Olen avastanud ka selle,et kui ma näiteks üritan ise nina sügada, või niisama tõstan käe kõrgele sadulas, siis selle peale ta ka päris hullusti ehmatab. Ma ei teagi millest tal see on.. :/ Käed peavad mul endal hästi stabiilsel kõrgusel olema , siis tal on turvaline tunne. Kui kedagi tuttavat näen , siis tema seljas ma hea meelega sõbrale ei lehvitaks :P
Vot nii siis praegu, vaatame kuidas nende kummidega läheb ja üritame selle selgamineku ka saada ikka nii,et saaks aru, kui on seis, siis on seis :)
Tsao

Talveunes

Oi kui kaua pole kirjutanud.
Vahepeal oli sõitjate otsimise aeg ja siis ka leidmise aeg. Tänaseks on püsima jäänud Hanna, kes käib umbes 4x nädalas sõitmas, oleneb kuidas töögraafik lubab. Edusammud on väga head. Galopp sadulas on juba rahulik ja mõnus, ehkki iga väikese asja peale vahetab Rillu jala endale mugavaks :D

Sadulaga olid ka mured, kuid ajutine lahendus on leitud. Saame ühte vanemat ks sadulat laenata ja poni on peale seda olnud nii tubli. See eelmine sadul oli jama ja seega ei saanud ka poni end mugavalt liigutada.

Hanna räägin endast aga ise juba järgmises postituses :)

trenn

Seljataga trenn nr kaks. Seekord kordet ette ei teinud. Natuke käekõrval sammu, stekike käes. Hääle ja väikeste puudutustega suunasin aga edasi ja muud ei midagi. Ronisin selga ja käisime pikalt sammu. Ei ole eriti elavust selles loomas. Või õigemini ei saa ta säärest aru, sest kordel jookseb päris ilusti. Sellepärast ma püüangi seda stekki asja talle seletada, et siis saaks selle kaudu ka sääre märguande selgeks. Hetkel kasutan häält ja see ka natuke aitab, aga mitte piisava selguse ja konkreetsusega.
Eile olin ma ise korralikult võhmal. Esialgu oli ta natuke pinges ja siis kas reageeris üle või jäi hoopis seisma. Korra ehmatas ja tahtis ära joosta, aga võtsin natuke konkreetsemalt tagasi ja sellest ta siis muutus eest väga tundlikuks. Pusisin päris jupp aega, aga siis sain ta ilusti jooksma ja kontaktile. Tasakaalule reageerib puhas leht ikka äärmiselt peenelt ja see on endale väga hea distsiplineerija. Iga väike viga näidatakse kohe kätte. Vana hobuse seljas saab ikka väga palju andeks.
ja kui eile oli algus natuke rabe ja ebakindel, siis lõpp sujus juba paremini. Eks ma ise ka olen veel natuke kohmetu, aga küll me tasapisi saame paremateks :)

Natuke uudiseid.

Uudiseid üle tüki aja. Käisin täna ilma pisikeseta tallis ja seega sain Rilluga tegeleda. Kuna ta on tekiga, siis ei võta puhastamine enam igavikku. Lisaks ajasästule on see hea ka selleks, et siis ei kraabi õues elavalt hobuselt kaitsvat rasukihti karva seest välja.
Proovisin ühte sadulat ka, aga see oli kuidagi imelik :s Mul ei ole hea silm ka sellise asja peale, aga no see oli imelik. Panin siis meil hetkel kasutuses oleva varustuse selga ja läksime maneezi. Tegime käekõrval sammu ja tuletasime meelde, et stekk ei ole kuri ja hirmus asi, vaid kui see vastu läheb, siis peab lihtsalt natuke elavama sammuga astuma. Poni sai ilusti aru oli rahulik. Kui stekki ühelt poolt teisele viisin üle pea või üle laudja, siis natuke vaatas, et kuhu see asjandus nüüd läks või mis saab. Mõned korrad sellist vahetamist ja siis ta juba teadis, et see ei olegi midagi muud, kui asukoha vahetus ja ta ei pea midagi selle peale tegema.

Siis lasin kordel natukene traavi joosta. Natuke mõlemale poole ja kõik. Ta läks ilusti ringile ja ehkki paremale liikudes vajus natuke ringilt välja, siis pole sellest küll midagi hullu.

Siis tõime autost maiusi ja mulle kaska ning ronisin selga. Olin ise esiti üpris ebakindel. Pole ju kaua sõitnud ja ta on ka pikalt jälle karjamaa elu nautinud. jalused olid väga lühikesed ja kuna auke polnud õigetes kohtades, siis ronisin alla. Sättisin jalused korda ja uuesti selga. Minu olemine oli kindlam ja nii me siis jalutasime sammu. Säärest ta veel aru ei saa. Hääle peale reageerib kohe, aga sääre märguandest ei oska midagi arvata. Kasutasin siis häält koos jalaga ja siis mõikas küll. Kiitsin palju ja õige pea pakkus ta ka traavi. Natukene tiksusime traavi ka ja ma püüdsin teda ikka järjest rohkem edasi suunata. Ikka hääl ja jalg koos ja preemia järgi.
Pikalt ei teinud, ehk oli 20 min. Siis jalutasime natuke sadulas ja ülejänud aja käekõrval ning oligi kõik. Kuniks ma asjad korda tegin sai ta boksis heina nosida ja puhata. Siis tekk selga ja õue tagasi. Püüan nüüd mingi regulaarse rütmi leida ja vähemalt 3x nädalas sadulasse jõuda. Kui eriti tubli olen, siis võiks veel 1-2x kordet, topeltkordet või ohjamist teha, aga ega ma liiga suuri plaane ka ei taha teha. Palju sõltub sellest, kas ja kuidas pisike preili mul tegutseda laseb :)